2023

Erasmus+ projekt “Jäätmevaba elustiil”

Meie kool osaleb Erasmus+ projektis „Jäätmevaba elustiil“ 01.10.2023-31.03.2025. Teeme koostööd Rootsi, Hispaania, Rumeenia ja Poola koolidega.

Keskkonnahoiuga seotud probleemid on piiriülesed, rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas on äärmiselt oluline. Oleme aktiivselt tegelenud keskkonnahoiu teemadega, osalenud paljudes erinevates kampaaniates (pakendite, taara ja patareide kogumine; “Teeme Ära”; Prügihunt). Sorteerime prügi ja komposteerime toidujäätmeid. Tööõpetuse tundides taaskasutame erinevaid materjale ja loovtöödes tegeleme ka vana mööbli restaureerimisega. Oleme liitumas Rohelise kooli programmiga. Tunneme, et tuleks teha veelgi enam. Kuna keskkonnahoid on meile tähtis, soovime tutvuda teiste maade kogemustega, et saada uusi ideid. Sama tähtis on meile ka Eesti edulugude tutvustamine. Hispaania kool otsis Eestist partnerit just eesmärgiga õppida Eesti kogemustest, kuna nad on kuulnud meist palju head ja seepärast tahame vääriliselt oma maad esindada.

Soovime edendada nii õpilastes kui töötajates keskkonnahoidlikku käitumist. Projekti käigus tegeleme süvendatult säästliku tarbimise juurutamisega. Tahame koos partneritega koguda uusi ideid ja levitada neid ka väljapoole oma koole. Suurimaks väljakutseks on ühiselt leida hea idee, et luua üks tore rahvusvaheline algatus, millega kutsume ka teisi ühinema.

Esimene kohtumine toimus Rootsis 01.-06.10.2023 Valsätraskolan Uppsala linnas.

KIK

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on riigile kuuluv sihtasutus, mille toel viiakse igal aastal ellu tuhandeid projekte.

Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.

2023

ÕPPEAED

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet toetab Tallinna linna ametiasutusi ja nende hallatavaid asutusi õppeaedade rajamisel ja arendamisel eraldades rahalisi vahendeid vastavalt 2020. aastal kehtestatud korrale.

Õppeaed on osa lasteaed-põhikooli õuealast. Õppeaed mitmekesistab kooli hooviala – pakub rohkem silmailu, toetab linnalooduse säilimist pealinnas, pakkudes elukohta lindudele, putukatele ja tolmeldajatele, korrastab avalikku ruumi, loob tegevusvõimalusi ja kutsub rohkem õues aega veetma. Õppeaia arendustöö eesmärgiks ja toimimise põhimõtteks on koosloome, looduslähedane aiapidamine ja -hooldus ning söögi-, tarbe- ja ilutaimede kooskõla. Olulised on roheline eluviis ja loodushariduslikud tegevused – nagu näiteks keskkonnateadlikkuse, säästva eluviisi ja tervise edendamise toetamine kooli- ja lasteaia õppekavas. Lisaks toetavad õppeaia tegevused koosõppimist ja –tegutsemist, arendavad loovust, ettevõtlikkust ja algatusvõimet ning töökasvatuse harjumust. Laste, sh erivajadustega laste puhul on eesmärgiks õppida õppeaias tunnetama loodust ja keskkonda erinevate meelte abil- lisaks nägemis- ja kuulmismeelele ka haistmis-, maitsmis- ja kompimismeelega ning kinesteetiliselt.

Õppeaed ja õppeaia tegevused on saanud kooli ja lasteaia igapäevategevuste loomulikuks osaks. Õppeaia tegevused on seotud kooli ja lasteaia õppekavaga, integreeritud õpeainete ja õppevaldkondadega, tugiteenustega ja lasteaed- põhikooli üritustega. Lähtume taaskasutuse põhimõtetest, rohelisest ja loovast mõtteviisist.

Euroopa rohelises pealinnas saame anda oma panuse muutmaks lasteaed-põhikooli õpi- ja kasvukeskkonna keskkonna- ja inimsõbralikumaks. Saame katsetada teistsugust elukeskkonda, tõsta lastes /õpilastes/ töötajates teadlikkust loodusest ja keskkonnast.

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool on loonud oma õppeaia 2020.a ja selle arendamine jätkub.

2018

Lasteaed Esko talus

25. ja 26. septembril käisid lasteaialapsed SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud õppeprogrammi raames külas Esko talus.

Kahel hommikul olid lasteaia juures ootamas suured bussid, millega suundusime Saku valda Esko tallu.

Kohale jõudes, võttis meid vastu talu perenaine koos toredate abiliste- koertega, kes pakkusid lastele kogu programmi vältel oma tähelepanu.

Õppeprogrammi raames saime teadmisi piimast, milliseid toiduaineid saab piimast valmistada ja kuidas piim jõuab meie toidulauale. Tutvusime meierei tegemistega ja vaatasime juustuvalmistamise õppefilmi.

Käisime laudas külas lehmadel, lapsed said näha kus ja kuidas kasvavad lehmad. Tegime tutvust lihaveistega ja eriti rõõmustasid lapsi väikesed vasikad, keda oli väga palju. Äsja sündinud vasikad panid kõigil nunnumeetrid tööle, tehti pilti ja paitati vasikabeebisid ohjeldamatult. Keegi lastest arvas, et oleme sattunud „lehmalasteaeda“.

Väikeses aiamajas olid kaetud pikad lauad, kus oli lastele maitsmiseks piimast toodetud talutoodangut nagu mitut sorti juustu, kohupiima ja jogurtit. Saime teada, kui väärtuslik on meie tervisele piim ja piimasaadused ning kui hästi need veel maitsesid.

Ilmataat oli soosinud meid ilusa ilmaga ja lapsed said peale õppeprogrammi nautida hullamist mänguväljakul ja lähemalt tutvust teha talu koertega.

Oli ütlemata tore ja kasulik päev!

Nelli Purge

lasteaia õppejuht

2017

Lasteaed osales 10.10. – 11.10.17 õppeprogrammis 2017 “Ääsmäe Kuristu talu miniloomaaed”.

Õppeprogrammi eesmärk oli omandada aktiivõppemeetodil õpitegevuste kaudu teadmisi loodusest, talutöödest, koduloomadest- lindudest. Lapsed oskavad väärtustada leiva osa eestlaste kultuuritraditsioonis, saavad teadmisi leivaviljast, leiva teekonnast toidulauale. Lapsed oskavad tunnetada, väärtustada ja hoida loodust, kultuuritraditsioone, oskavad väärtustada leiva osatähtsust toidulaual ning oskavad saadud teadmisi igapäevaelus kasutada.

Projekti rahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2023

KOOLIOLÜMPIAMÄNGUD

Eesti Olümpiaakadeemia annab stipendiumi kooliolümpiamängude korraldamiseks.

Kooliolümpiamängud on õpilasi, õpetajaid ja vanemaid ühendav haridusliku orientatsiooniga, innustav ja arendav spordipidu, mis järgib nii oma vaimsuse, sisu kui ka rituaalide poolest Olümpiaharta põhimõtteid.

Eesti Olümpiaakadeemia poolt väljatöötatud kooliolümpiamängude idee kohaselt pole need ainult spordivõistlused, mis on korraldatud olümpialipu all. Kooliolümpiamängude puhul on väga suur tähtsus spordivõistlustele eelneval olümpiaharidusperioodil, mille käigus saavad lapsed erinevates ainetundides teadmisi olümpialiikumise ideest ja ajaloost, samuti on neil võimalus neid teadmisi erinevatel konkurssidel rakendada. Loomulikult ei puudu kooliolümpiamängude programmist olümpiatraditsioone järgiv spordipidu, mis on üles ehitatud sarnaselt pärisolümpiamängudega.

Kooliolümpiamängude eesmärkideks on olümpiaideede tutvustamine õpilastele ja spordiharrastuse populariseerimine läbi koolide spordielu värvikamaks muutmise. Samas ei ole kooliolümpiamängud üleriiklikuks ürituseks, kuhu valikvõistluste kaudu jõuavad üksnes parimad. Sel juhul jääks kooliolümpiamängude põhieesmärk – tuua olümpiamängud iga õpilaseni – täitmata.

Kooliolümpiamängude programm koosneb olümpiaharidusperioodist ja spordipeost.

Olümpiamängud toimuvad mais 2023.

2017

Nordplus

Nordplus Rahvusvaheline projekt Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli spetsialistid osalesid Nordplus Junior 2017 projektis “Development of Specialists who work with special needs children competence development” perioodil 1.09.2017-1.09.2018. Meie asutuse projektipartneriteks oli erivajadustega laste lasteaed-päevakeskus “Čiauškutis” Vilniuses. Arvestades kahe asutuse sarnasust, nii laste erivajaduste väljaselgitamisel kui pakutavate teenuste osas, seadsime projekti eesmärgiks spetsialistide töömeetodite tutvustamise ja positiivsete töökogemuste jagamise. Lisaks soovisime võrrelda Eesti ja Leedu HEV õppe korraldust haridussüsteemis.

Projektis osalesid Leedu poolt:

  • direktor,
  • erivajadustega laste õpetaja,
  • kunstiõpetaja,
  • muusikaterapeut,
  • füsioterapeut,
  • 2 logopeedi.

Meie lasteaed-põhikoolist osalesid:

  • direktor,
  • logopeed,
  • muusikaterapeut,
  • 2 eripedagoogi,
  • füsioterapeut,
  • erivajadustega laste klassiõpetaja.

Projekti raames toimus kaks meeskondlikku kohtumist: Tallinnas ja Vilniuses. Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolil oli rõõm Leedu kolleege võõrustada 2017.a detsembris.

Kohtumise käigus tutvustasime meetodeid, mida kasutame oma asutuses erivajadustega laste arendamiseks ja õpetamiseks:

  • töötamine saviga (tegime käsitöö workshopi ka külalistele),
  • logopeediline näomassaaž,
  • kinesioteipimine,
  • koerateraapia lasteaias,
  • füsioterapeudi individuaalne töö lapsega,
  • Strebeleva meetodi kasutamine lasteaias PCI lastel,
  • spetsialistide koostöö kooli klassis ja pikapäevarühmas,
  • Knilli ja TEACCH-meetodite kasutamine autismispektrihäirega lastel,
  • muusikateraapia, sh Nordoff-Robbinsi meetod,
  • ORFF-metoodika kasutamine.

Eesti 100 juubeliürituste raames pakkusime Leedu kolleegidele vaatamiseks tasandusrühma etendust “Jõulud talutares”, õpetasime külalistele kandlemängu, pakkusime kultuuriõhtut KUMUs ja ekskursiooni Tallinna vanalinnas. Kohtumise ajal arutlesime, kui oluline on spetsialistide pädevus ja paindlikkus koostöös lapsevanematega. Külastades Tallinna Õppenõustamiskeskust tutvustasime kolleegidele, millised on erivajadustega laste haridusega seotud võimalused Tallinnas. 2018.a aprillis oli meie meeskonnal au külastada projektipartnereid Vilniuses.

Leedu kolleegid tutvustasid meile:

  • abiküsimise mudeli,
  • sensoorse integratsiooni mudeli,
  • struktuurse tegevusmudeli,
  • struktuurilise aktiivsuse mudeli rakendamisega,
  • logopeedi individuaalse tegevusega õpiabi rakendamisel,
  • autismiga laste sotsiaalsete oskuste arendamisel,
  • Montessori metoodika alusel toimuvat tegelust erivajadustega laste rühmas.

Me tutvusime muusikaterapeudi ja erinevate liikumise korrigeerimise tehnikatega ravivõimlemises ning tegevusterapeudi võtetega tunnetustoas. Projektipartnerite juures kogesime, kuidas lihtsatest vahenditest teha nutikaid õppevahendeid, kui inspireeriv on meeskonnatöö, kuidas pildilist kommunikatsiooni saab kasutada kõikides tegevustes ja tundides.

Leedu kolleegide poolt tõstatatud teemad käsitlesid innovatiivseid hariduslikke organisatsioonimudeleid:

  • õpiabi rakendamist ja kompleksse abi tulemuslikkust erivajadustega lastele,
  • kuidas ühendada eelkooli ja kooli ettevalmistuse sisu.

Projekti raames oli meil võimalus kohtuda Leedu Haridusministeeriumi esindajatega ning külastada Vilniuse Õppenõustamiskeskust. Projekti meeskondades ja nimetatud tegevustes osaledes saime palju häid mõtteid ning soovime jätkata koostööd partneritega.

Rahvusvaheline projekt Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli spetsialistid osalesid Nordplus Junior 2017 projektis “Development of Specialists who work with special needs children competence development” perioodil 1.09.2017-1.09.2018. Meie asutuse projektipartneriteks oli erivajadustega laste lasteaed-päevakeskus “Čiauškutis” Vilniuses. Arvestades kahe asutuse sarnasust, nii laste erivajaduste väljaselgitamisel kui pakutavate teenuste osas, seadsime projekti eesmärgiks spetsialistide töömeetodite tutvustamise ja positiivsete töökogemuste jagamise. Lisaks soovisime võrrelda Eesti ja Leedu HEV õppe korraldust haridussüsteemis. Projektis osalesid Leedu poolt: direktor, erivajadustega laste õpetaja, kunstiõpetaja, muusikaterapeut, füsioterapeut ja 2 logopeedi. Meie lasteaed-põhikoolist osalesid: direktor, logopeed, muusikaterapeut, 2 eripedagoogi, füsioterapeut ja erivajadustega laste klassiõpetaja. Projekti raames toimus kaks meeskondlikku kohtumist: Tallinnas ja Vilniuses. Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolil oli rõõm Leedu kolleege võõrustada 2017.a detsembris. Kohtumise käigus tutvustasime meetodeid, mida kasutame oma asutuses erivajadustega laste arendamiseks ja õpetamiseks: töötamine saviga (tegime käsitöö workshopi ka külalistele), logopeediline näomassaaž, kinesioteipimine, koerateraapia lasteaias, füsioterapeudi individuaalne töö lapsega, Strebeleva meetodi kasutamine lasteaias PCI lastel, spetsialistide koostöö kooli klassis ja pikapäevarühmas, Knilli ja TEACCH-meetodite kasutamine autismispektrihäirega lastel, muusikateraapia, sh Nordoff-Robbinsi meetod ja ORFF-metoodika kasutamine. Eesti 100 juubeliürituste raames pakkusime Leedu kolleegidele vaatamiseks tasandusrühma etendust “Jõulud talutares”, õpetasime külalistele kandlemängu, pakkusime kultuuriõhtut KUMUs ja ekskursiooni Tallinna vanalinnas. Kohtumise ajal arutlesime, kui oluline on spetsialistide pädevus ja paindlikkus koostöös lapsevanematega. Külastades Tallinna Õppenõustamiskeskust tutvustasime kolleegidele, millised on erivajadustega laste haridusega seotud võimalused Tallinnas. 2018.a aprillis oli meie meeskonnal au külastada projektipartnereid Vilniuses. Leedu kolleegid tutvustasid meile abiküsimise mudeli, sensoorse integratsiooni mudeli, struktuurse tegevusmudeli ja struktuurilise aktiivsuse mudeli rakendamisega, logopeedi individuaalse tegevusega õpiabi rakendamisel ning autismiga laste sotsiaalsete oskuste arendamisel. Samuti õnnestus meil jälgida Montessori metoodika alusel toimuvat tegelust erivajadustega laste rühmas. Me tutvusime muusikaterapeudi ja erinevate liikumise korrigeerimise tehnikatega ravivõimlemises ning tegevusterapeudi võtetega tunnetustoas. Projektipartnerite juures kogesime, kuidas lihtsatest vahenditest teha nutikaid õppevahendeid, kui inspireeriv on meeskonnatöö, kuidas pildilist kommunikatsiooni saab kasutada kõikides tegevustes ja tundides. Leedu kolleegide poolt tõstatatud teemad käsitlesid innovatiivseid hariduslikke organisatsioonimudeleid: õpiabi rakendamist ja kompleksse abi tulemuslikkust erivajadustega lastele, kuidas ühendada eelkooli ja kooli ettevalmistuse sisu. Projekti raames oli meil võimalus kohtuda Leedu Haridusministeeriumi esindajatega ning külastada Vilniuse Õppenõustamiskeskust. Projekti meeskondades ja nimetatud tegevustes osaledes saime palju häid mõtteid ning soovime jätkata koostööd partneritega.

2014

Nordplus Junior 2014 projekt

„Primary students experiment, observe, investigate and create“
Eesmärk: Vahetada balti riikide koolide vahel kogemusi keskkonna teemadel, milleks kasutatakse vaatlusi, katseid ja videokonverentse.
Projekti toimumise aeg: 01.08.2014 – 30.08.2016

Osalejad:

  1. Juventa progymnasium (projekti koordinaator), Leedust
  2. Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool, Eestist
  3. LV-Skujene Primary School, Lätist

2012-2014 osaleb meie kool projektis NORDPLUS Horizontal „Spedureg“

https://sites.google.com/site/spedureg/home SPEDUREGI projekt hõlmab Taani, Norra, Soome ja Eesti eripedagoogide kohtumisi, mille eesmärgiks on:

Põhjamaade erinevate riikide eripedagoogilise hariduse/erivajadustega laste varajase sekkumise ja hariduse kaasamise teadmiste vahetamine ning piirkondlike koostöö innovaatiliste kogemuste jagamine;
„Multi-abistamise“ võimalused;
Igakülgse koostöö võimalused kohalike omavalitsustega.

Projekti kohtumised on toimunud:

  • Novembris 2012 Soomes
  • Veebruaris 2013 Norras
  • Septembris 2013 Taanis
  • Projekti viimane kohtumine toimub Tallinnas 20.-22.01.2014, mille korraldajaks on Tallinna Ülikooli Eri- ja Sotsiaalpedagoogika osakond. Eesmärk: Tutvumine Eesti sotsiaalsete uuendustega erivajaduste laste hariduse kaasamisel.

2019

Balti Akadeemia

Projekti kestvus: juuni 2019- juuni 2020. 

Balti regiooni suveakadeemia koolitus oli pühendatud demokraatliku ja kaasava kultuuri ülesehitamisele Eesti, Läti ja Leedu koolides, tugevdades haridusspetsialistide ja kogukonna liikmete pädevusi õpetada, rakendada ja edendada demokraatliku kodaniku- ja inimõiguste alast haridust ning edendades ühistegevusi ja partnerlust.

Meie valisime Leedus kolm alateemat: õpilaste kaasamine, koostöö vanematega ja märkamine- ning tunnustamine.​

Kaasava ja demokraatliku kooli põhimõtted  (Council of Europe Charter on EDC/HRE)

  • väärtusta mitmekesisust (value diversity)
  • kaasa kõik (include everybody)
  • anna kõigile võrdsed võimalused (give everybody equal chances)
  • austa inimväärikust (respect human dignity)
  • ela rahus (live in peace)

Kogu kooli hõlmav lähenemine

EDC HRE – Council of Europe Charter on Education for Democratic Citizenship and Human Rights Education   (Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse  ja inimõiguste hariduse harta)

Et demokraatia ja inimõigused saaksid reaalsuseks ühiskonnas, peaksid nad saama reaalsuseks koolide igapäevaelus.

Kogu kooli hõlmav lähenemine tähendab kõigi huvigruppide (administratsioon, õpilased, vanemad, kohaliku kogukonna liikmed) aktiivset kaasamist.

Projekti toetavad:

The European Wergeland Centre

Haridus- ja Teadusministeerium

Council of Europe

Inimõiguste Instituut.

2015

„Tervisekool 2015“

See on jätkuprojekt, mis sai alguse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse projektist „Tervisekool“ 2013.a.(kokandustunnid Tallinna Laagna LP, Tallinna Laagna gümnaasiumi ja Tallinna Kuristiku gümnaasiumi õpilastele). Projekti eesmärk on koostöö arendamise jätkamine lastele, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli personali ja lastevanemate vahel läbi tervisedenduslike tegevuste planeerimise ja ühise osavõtu. 2015.a sihtrühma laiendatakse ja lisaks Lasnamäel õppivatele lastele, nende vanematele ja Laagna Lasteaed-Põhikooli pedagoogidele, kaasatakse erivajadustega lapsi ja nende vanemaid Piritalt ja Kesklinnast. On oluline parandada sotsiaalselt tundlike gruppide tervisesuutlikkus ning arendada sotsiaalset sidusust. Projekti raames külastavad õpilased 06.10.2015 ja 13.10.2015 Eesti Tervishoiu Muuseumi ning 09.10.2015 Lennusadamat. Kavas on üks seminar lastevanematele. Projekti elluviija: Lasnamäe Linnaosa Valitsus Projekti toetavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Tervise Arengu Instituut.