Eesti Panga külastusest on kokkuvõtte teinud 9. klassi õpilane Maksim Kuts.
7. novembril külastasime karjääriõpetuse raames Eesti panka ja selle alla käivat muuseumi, kuhu saime meie klassiõe Marta-Luisa lingi tutvuste abil. Tänu tema tuttavatele, kes Eesti pangas töötavad oli meil võimalus vaadata mitte ainult muuseumi osa vaid pääseda ka kontoritesse ja kabinettidesse, kus toimub reaalne Eesti Panga töö.
Isiklikult minule jäi vägagi südamesse panga hoone, milles kommunikatsioonispetsialist Evelin Jürisson viis läbi ringkäigu. Hoone ise oli ehitatud 1904. aastal, mille tõttu paljud pangaruumide laed on kaunistatud kipsornamentidega ja kaunite lühtritega. Seinu katavad panga töötajate poolt tehtud fotod ning tuntud Eesti kunstnike maalid. Ruumid eralduvad võimsate võlvkaartega, mis tekitavad keskaegses lossis viibimise tunnet. Kogu pank muidugi selline ei ole ning leidub ka vägagi tänapäevase disainiga koridore, ruume ja kabinette. Pangas on tulemas lähiajal suur remont, mis muudab selle sisemust veelgi.
Pärast ringkäiku liikusime konverentsiruumi, kus personalijuht Monika Lehtme väga lühidalt ja arusaadavalt rääkis meile Eesti panga tööülesannetest ja tutvustas ka inimesi, kes neid ülesandeid täidavad: panga president ja asepresidendid, nõukogu ja osakondade juhatajad. Samuti kirjeldati ka panka tööle saamise protsessi, mis huvitaval moel erineb tavalisest tööle kandideerimisest ainult sellega, et teatud ametitele kandideerimisel tuleb arvestada, et kogu Teie taga taust kontrollitakse üle enne seda, kui Teid tööle võetakse (muidugi kui te annate selleks oma nõusoleku). Esitluse käigus ja lõpus saime vabalt küsida huvitavaid küsimusi. Näiteks küsiti, kuidas Eesti pank saab “hoida silma peal” välismaalt pärit pankadel (ehk sisuliselt kontrollida, et need pangad ootamatult ära ei laguneks ja ei tõmbaks endaga kaasa ka kogu Eesti majanduse) ja sellele küsimusele saime täiesti adekvaatse vastuse, et välismaiste pankadega koostöö jaoks on Eesti pangal olemas välismaal asuvad töötajad, keda toetatakse erinevate Euroopa vaheliste programmide kaudu ja loomulikult toimub ka Eesti panga ja teiste Euroopa Liidus olevate riikide pankade vaheline kommunikatsioon.
Kokkuvõttes oli väljasõit huvitav nii külastuse poolest kui ka karjääriõpetuse kontekstis. Eraldi tasub märkida, et vaatamata Eesti panga hoone vanusele ei tekkinud meie grupil mingeid probleeme ligipääsetavusega ja pangas liiklemisega. Isiklikult minul pole midagi selle vastu, et tulla Eesti panka veel kord ja võibolla pikemalt rääkida ise panga ajaloost, töökorraldusest ja võimalusel vaadata ka võltsraha tuvastamise protsessi ja ise võtta sellest osa.
Täname Maksimi kokkuvõtva ülevaate eest ja korraldajaid õppekäigu organiseerimise eest!