Hendra lugu

Minu teekond selles majas sai alguse juba lasteaiarühmast Siilike. Lasteaeda lõpetades tundus ainuõige valik jätkata sama maja koolipoolel.

Käisin Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis viis aastat. Selle ajaga sain palju kihvte mälestusi ja siiamaani kestvaid sõprussuhteid. Kõige meeldejäävam oli sõbralik ja avatud suhtluskeskkond. Õpetajad suhtusid minusse alati soojalt ja olid alati olemas kui mingi mure oli hingel. Õpetajale võis alati loota kui oli vaja lihtsalt kellegagi olla ja rääkida.

Kuna mulle anti turvaline ja tugev põhi alla, mõtlesin ma astuda enda mugavustsoonist välja ja proovida suuremat kooli – tavakooli. Peale viiendat klassi astusin ma Kiili Gümnaasiumi ridadesse. Hetkel käin 11. klassis. Koolis tegelen ürituste korraldamisega, olen õpilasesinduses, aktiivis. Hiljuti asutasin kaasõpilastega ka õpilasfirma.

Vahepeal jõudsin ka 4 aastat käia Kiili Kaunite Kunstide koolis kunstiosakonnas. Eelmine aasta lõpetasin selle edukalt. Hetkel on mul käsil kaheksas maalinäitus. Eelmine aasta sai EV 100 raames minu maale näha üle Tallinna erinevates raamatukogudes. Suvel oli mul ka fantastiline kogemus käia Navitrolla juures kunstilaagris.

Selle aasta märtsis alustasin elektriratastooli saalihoki treeningutega. 22.-24. novembril käisin ma oma saalihoki meeskonnaga Soomes turniiril ja see jääb ilmselt kõige kihvtimaks mälestuseks minu elus.

Ees ootab mind ilmselt ülikool. Mind huvitab psühholoogia, kohtuvaldkond ja majandus. Eks elu näitab, kuhu veeren.​

Hendra Raud