See nädal oli meie jaoks väga eriline. Neljapäeval, 15. oktoobril toimus Agaate, Marki, Antoni ja Stiverti loovtööde kaitsmine. Õpilased esitasid enda töid ja komisjon andis neile lõpliku hinnangu. Tahame uhkusega rääkida enda õpilaste loovtöödest. Iga töö oli autori nägu ja täitis enda eesmärki.
Agaate loovtöö kandis nime „Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli koolipere silmad kui hinge peegel“. Agaate hobiks on fotograafia ja ta huvitub psühholoogiast. Loovtöö autor otsustas kaks meeldivat asja kokku panna ja hakata uurima, kas ainult silmade järgi oleme suutelised tajuma inimese tundeid ja emotsioone. Agaate pildistas nii õpilaste kui õpetajate silmi. Autor jõuab enda töös järeldusele, et silmad on tõesti inimese hinge peegel. Lisaks toob Agaate välja, et töö käigus ta koges, et fotograafia on kunst, mis vajab harjutamist.
Tehtud fotodest on koolimaja ruumides üleval näitus.
Stiverti jaoks oli teemavaliku puhul oluline see, et ta soovis teha midagi, mis talle väga meeldib, aga mida ta väga tihti ei harrasta. Pärast ajurünnakut tuli tal idee teha valmis retseptikogumik. Tema eesmärgiks oli koguda loovtöösse kümme retsepti, mis talle endale väga meeldivad. Retseptikogumikust võib leida nii jäätise, singirullide kui ka salati retsepte. Enda lemmikuna toob töö autor välja jäätise. Kõige keerulisemaks peab ta retsepte, kus on vaja kasutada pärmi. Pärmitaina valmistamisega puutus ta esimest korda kokku loovtööd tehes.
Antonil valmis luulekogu, mis näitab tema teed luuletajana.
6.klassis andis õpetaja Pille ülesandeks koostada üks luuletus. Läbi kodutöö sai Anton aru, et see on midagi, mida talle väga meeldib eha.
Luuletused väljendavad noore luuletaja omapära ja hoiakut ühiskonna teemade suhtes ning peegeldavad autori sisemaailma.
Kogumikust leiab luuletusi, mis on pühendatud konkreetsetele inimestele. Need luuletused on Antoni viis tänada neid inimesi, et nad on tema elus olulisel kohal.
Mark otsustas proovida tõlkija ametit. Autori eesmärgiks oli läbi loovtöö enda keeleline arendamine ja millegi uue proovimine. Varasemalt olid talle sümpaatseks saanud Andrus Kivirähki teosed, sest neid on huvitav lugeda. Oma töös tõlkis ta Andrus Kivirähki raamatust „Tont ja Facebook“ kaks lugu vene keelde. Mark tõdes kaitsmisel, et tõlkija töö ei ole sugugi nii kerge, kui ta seni oli arvanud. Ta tõi välja, et kõige keerulisem oli tõlkida neid väljendeid, mida eesti keelest vene keelde ei anna otse tõlkida sedasi, et mõte jääks samaks. Näitena tõi ta välja väljendi „kadunud kui vits vette”.
Suur tänu kõikidele asjaosalistele!