Kunagi, palju aastaid tagasi, kui ma tulin meie kooli tööle, kinkis mulle üks tore inimene tööle asumise puhul jõulukaktuse. Ja nii sai sellest kaktusest minu töökoha sümbol. Esimese seitsme aasta jooksul on juhtunud palju ja iga kord panin ma tähele ka muudatusi lille välimuses, kuid vaatamata muudatustele õitses lill alati ja isegi mitu korda aastas ja väga rikkalikult. See oli tõeline nauding. Ja siis olin ma koolist eemal mõned aastad ning selle aja jooksul ei õitsenud mu lill ühtegi korda. Kui ma naasin tööle 2017. aastal, ootasin ma põnevusega, kas nüüd muutub midagi. Ja midagi tõesti muutus, tekkis palju uusi lehti, kuid lill endiselt ei õitsenud.
Mille poolest on minu 2019. aasta erinev?
Selle poolest, et ühel toredal hommikul avastasin, et minu kaktus õitseb, küll tagasihoidlikult, vaid üks õis, aga ikka. Kindlasti on ühel taimeteadlasel tark vastus olemas ja oskab ta teaduslikult põhjendada mitteõitsemist, kuid ma ei soovi seda.
Ma tean täpselt mille poolest see aasta erines teistest ja soovin vaid tänada teid, head meie asutuse inimesed (olgu sa lasteaialaps, õpilane, töötaja või lapsevanem), et olete seda õitsemist soodustanud, kas hea sõna, teo või kuulamisega. Hindan seda väga!
Soovin teile ja teie lähedastele imelist uut aastat!
Natalia